Boares vuvddiin muorraovssiin ja galddas šaddá lahppu, mii lea dehálaš dálvebiebmu bohccuide. Lahppu lea dehálaš erenomážit giđđadálvvi cugŋo áigge, dasgo dalle bohccot eai nagot goaivut jeahkála garra ja gassa muohttat vuolde.

Bohccot faŋuhit lahppuid nu allin ollet. Goittotge eanemus lahppu dat ožžot cugŋo alde, gosa biegga dan balku. Boares vuovddis muohta sáhttá giđđadálvvi leat čahppadin, go nu olu lahppu lea gahččan eatnamii.

Go lahppovuvddiid čuhppet, de badjeolbmot šaddet sirdásit árbevirolaš boazodoalus, mas bohccot guhtot veaittalasas, bohccuid biepmamii. Bohccuid sáhttet šaddat biepmat áiddiid siste olles dálvviid. Bohccuid biepman lea divrras ja lasiha badjeolbmuid barggu, muhto dat maid rievdada dálá boazodoalu šibitdoallun. Buohkat eai hálit nu geavvat, erenomážit sámi guovllus badjeolbmot leat dan vuostá. Boazodoallu lea sámi kultuvrra vuođđu.

Sámi bálggosis guorahalle jagiin 1999-2000 mehciid lahppodili. Viiddis kárten čájehii, ahte Sámi bálgosa buoremus lahppovuovddit leat oarjin, Peurakaira guovllus.

“Dutkamuša bohtosat čájehit, ahte čuohpahagain lea hui unnán lahppu. Vuvddiid čuohppan jávkada muoraid, main lahppu šaddá. Vuovdečuohppamiin lea ná mearkkašahtti váikkuhus lahppovuvddiid jávkamii, mii fas vahágahttá boazodoalu.”

Tutkimus Lapin paliskunnan alueen luppolaitumista (pdf n. 1,9Mb)